Altmõisa külalistemaja tundeline toidublogi

Rabarberite pealetung

Eestimaal kasvavad mõned viljad, mis on ennast asunud näitama täiesti uuest küljest. Kõrvits, suvikõrvits, rukola, basiilik, nõges, naat, spargel, isegi õun, kui soovite, aga nende lood tulevad omal ajal. Rabarber kroonib selle nimekirja tippu ja  jätkab relvituks tegevat kevadist pealetungi.

Et kõik ausalt ära rääkida, pean tunnistama, et meil vana maja aiamaal rabarber hästi ei kasva. Olen mina käinud tema ümber ja vestelnud õrnalt ja Sirley on jahedatel kevadöödel teda kattelooriga katnud, aga ei midagi. Mis on muidugi imelik, sest rabarber on ju umbrohi. Meil jätkub teda parajasti paariks koogiks ja otsas ta ongi. Vilve aiamaal kasvavad nad võimsalt ja et Vilve elab Altmõisast mitte rohkem kui pooleteise kilomeetri kaugusel (mõõtmata andmetel), siis on tema rabarber sama hea kui meie oma. Ja kui sealt otsa saab, hangime mujalt juurde. Tooge oma rabarber meile,  me teeme sellega rõõmu paljudele!

Rabarberitšatni retsept koos proovipurgiga tuli samuti ise koju kätte ja veenis meid täielikult. Praeguseks oleme seda Altmõisa köögis mitu korda keetnud, iga kord tuleb pisut erinev. Täna oli tuulesuund vist õige ja sai eriti hea vürtsmoos. Proovipurk on nende ridade kirjutamise ajal mu kõrval olnud ja inspiratsiooni kinnitamiseks ammutan sealt aegajalt nokatäie. Maitseb hea ja pidavat seismisega minema veel paremaks.

Siin ta ongi – rõõmus rabarberitšatni…

…kuigi mulle meeldiks rohkem öelda vürtsmoos. Rõõmus vürtsmoos rabarberist näiteks kõlaks ju päris hästi ja oleks toredalt eestikeelne ja ma kinnitan, et maitset muudab see nimetus võib-olla isegi natuke tummisemaks. Aga kui ma tahan, et te selle koha blogist üles leiaksite, siis tuleb öelda rabarberitšatni, ja võib-olla isegi rabarberi-chutney. Muidu jäävad otsingumootorid jänni. Aga igal juhul – eelista eestimaist!

Muutsime esialgset retsepti veidi. Kuna rabarber on isegi piisavalt hapu, siis vähendasime õunaäädika kogust poole võrra, allolevas retseptis on muudetud kogus. Kui teha sama vürtsmoosi õunast, siis ilmselt võiks ka 4 dl äädikat olla portsu peale.

1 kg suurteks tükkideks lõigatud rabarberit, meie ei koorinud

250 g öö läbi leos olnud aprikoose

2 suurt hakitud sibulat

1 viilutatud punane paprika

2dl õunaäädikat

1 kg suhkrut

1 spl soola

1 tl jahvatatud musta pipart

2 spl sinepiseemneid

1 tl jahvatatud ingverit

1 tl Cayenne’i pipart

Kõik see mees kees 20 minutit.

Seejärel sai lisatud äädikas, suhkur, sool ja ja veel üks tund  vaiksel tulel aegajalt segades keedetud. Puhtasse-kuuma purki ja laagerduma. Vürtsmoos vajab küpsemiseks mõnda nädalat. Aga miks rõõmus?

Sellel on midagi pistmist retsepti andjaga. Aitäh, Kaja!

Selleks ajaks, kui sääskede hordid ära kuivavad, on ka vürtsmoos parajalt seisnud, et maitsed välja tuleks ja võiks hakata mõtlema toredale grilliõhtule savimajas, kuhu Ullo meisterdab parajasti mustlasromantilist liikuvat ümmargust saviahju. Sellega pidavat saama ühe kütmisega kaks tundi järjest pitsasid küpsetada. Aitaks ausalt öeldes tunnistki.

Maasikapeost ka varsti jälle. Usun, et te seda kannatamatult ootate.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: