Altmõisa külalistemaja tundeline toidublogi

Archive for november, 2013

Kõrvitsatest on…

… juba enam ei ole kõrini.

IMG_0299

Peale kõrvitsapäeva kaotasin hääle ja koos häälega ka ajutegevuse. Ilma aju osavõtuta on väga raske kirjutada, mitu korda proovisin, aga ei tulnud välja. Nädal põdemist ja ennäe, juba liigutan ja räägin.

Nõnda siis, kõrvitsapäevast.

Kokku tuli paras hulk  kõrvitsahuvilisi, kõigil põlled ees ja noad püsti peos. Ütleme nii, et kui oleks veel kümme kõrvitsasõpra tulnud, oleks pidanud hakkama mõtlema, kuidas ja kuhu nad mahutada. Siit ka edaspidisteks õpitubadeks kogemus, kui palju inimesi korraga meie kööki hakkima-tikkima mahub.

DSC_7117

IMG_0225

DSC_7067

Kõrvitsad, täpselt nagu kartulid, käituvad sordi kaupa erinevalt, seda võiks nendega toimetades arvestada. Meie kõrvitsapirukas muskaatkõrvitsast tuli suhteliselt magus. Kellele see ei meeldi, peaks kasutama pirukaks vähem intensiivse maitsega kõrvitsat, näiteks neid helekollaseid, mida vanaema lauda taga kasvatab.

Kõrvitsapüree oli meil suures koguses juba varem valmistatud. Kõige parema püree saab aurutades, mida meie ahi ka võimaldab. Aurutada saab samuti tavalises potis kasvõi sõela peal ja kõrvitsat saab keeta väheses vees vaiksel tulel. Viimasel puhul peab arvestama suurema vee hulgaga toidus. Siin aitab muidugi pikemaaegne vee väljakeetmine.

Mõnusa maitsenüansiga püree saab ahjus küpsetatud kõrvitsatest. Õli ja soola peale, ürte maitse järgi, ehk küüslauguküüs ka lisaks, ahju  ja hoolega passida, et ära ei kõrbeks. Eks püree valmistamisviis ja maitsestamine sõltub ka sellest, mille jaoks seda hiljem kasutate.

Kõrvits on tänulik maitsete vastuvõtja. Temaga sobivad vanad klassikalised maitsed – kaneel, nelk, muskaat, vürts. Aga ka ingver, tšilli. Prantsuse ürdid – oregano, majoraan, tüümian ehk pune, vorstirohi ja aed-liivatee, salvei, basiilik, rosmariin, küüslauk, sibul.  Kõik tsitruselised, ebaküdoonia, õun sobivad kõrvitsale kaaslaseks. Samuti astelpaju. Porgandist ma üldse ei räägigi.  Ja nii edasi.

Meie kõrvitsapäeva tegevus algas kell 15.00 ja söök oli laual kl 19.00. Menüü sai järgmine:

Täidetud spagettkõrvitsad (aitäh, Gerli, kõrvitsate eest!), pildil ahju minekut ootamas ja alumisel pildil see, mis nendega järgmiseks hommikuks  sai :).

IMG_0229

DSC_7216

Kõrvitsasupp õuntega

Kõrvitsasupp kookoskoorega

Kõrvitsa-tatraleib

DSC_7155

Kõrvitsaleib šokolaadivaabaga

IMG_0247

Kõrvitsasai

DSC_7162

Sirley kõrvitsakook

DSC_7151

Brüleekreem kõrvitsaga

DSC_7195

Kõrvitsasmuuti

DSC_7048

Kõrvitsa-vürtsmoos

DSC_7170

Kõrvitsajäätis

jäätisemasinaga

Kõrvitsasi kõrvitsamoosi täidisega

DSC_7153

Kõrvitsa-apelsini moos üleval vaskul.

DSC_7215

Kartuli-kõrvitsapuder (et lastel ka midagi süüa oleks)

Kõrvitsaorsotto

Orsotto võtsime menüüsse Marianne innukal ässitusel, kes selle, algupäraselt Mooni retsepti, leidis juba ammugi Tuuli Mathieseni blogist.

Seega panen siia üles lingi http://toiduteemal.blogspot.com/2010/09/eriti-maitsev-korvitsaorsotto.html ja soovitan proovida.

Retseptid

panin pdf-failina üles, saate neid siit klõpsates mugavalt välja trükkida, kui miski peaks meeldima.

Kõrvitsatoitude retseptid

IMG_0242

Suppide kohta ütlen, et meie proovitud kaks suppi olid vastandlikud. Eriti tore oli, kui nad said ühes taldrikus kokku, pool vasakul, pool paremal.  Kõrvitsa-kookoskoore supp koos natukse ingveri, küüslaugu ja väikese tšilliga tundus lausa mahe õuna-kõrvitsasupi happelise-vürtsise plahvatuse kõrval. Mõlemad talvised ja soojendavad supid. Retsepte pole lihtsalt mõtet anda, sest ega kapsasupp ka retsepti järgi tehes kuidagi parem ei tule. Olge julged katsetama.

Sirley kõrvitsakook

Meie esimesele kõrvitsapäevale 2011 ilmus Sirley oma kodus kasutatud retseptiga ja valmistas imehea koogi. Siiani on Altmõisa köögis peaaegu alati õnnestunud asjad nii korraldada, et Sirley kõrvitsakooki on valmistanud Sirley. Nõnda siis, meil  saate originaali proovida. Muidugi asusime ka seda kooki kohe tuunima, jahu ajasime karvaseks, kasutades speltat ja suhkrukogust vähendasime. Korra isegi niipalju, et järgmine kord taastasime eelneva olukorra.

Maailmas ei ole siiski palju uusi retsepte ja peale kõrvitspäeva leidsin novembrikuu Oma Maitsest lk 76 Katrin Nõmme  kõrvitsa-toorjuustukoogi karamellise kattega.  No ütle nüüd! Erinevused pole just märkimisväärsed. Karamelline kate võiks küll  ka Sirley koogi peal mõnus olla.

Tervisest pakatav kõrvitsa-odrajahuvaht

kõrvitsa-odravaht

Tavaline ja kõigi laste hulgas ülimas ebasoosingus olev toit on mannapuder kõrvitsaga. Aga…  parim kodune magustoit on mannavaht. Siit sammuke edasi – manna pole ainus tervavili, mis vahtu läheb ja lapsed kasvavad suureks ning hakkavad kõrvitsat armastama. Kõrvitsapäeval kõrvitsavahtu teha ei jõudnud, aga täna tervenemise märgiks proovisin, kas tuleb välja. Tuli.

Lase õunamahl keema ja pane sinna muskaatkõrvitsa püreed paras sortsakas.  Mõte on selles, et tulemus poleks lihtsalt õunamahla maitsega  vaht, kus kõrvits on ära peidetud, vaid et tekiks mõnus tasakaalustatud kooslus, kus üks toetab teist.

Õunamahlas ei ole mõtet terveid kõrvitsatükke keeta, need seal ei lagune. Tõele au andes juhtus täna minu kõrvitsaga just nõnda. Et ka  sausegur lõpetas oma maise tee, siis jäid minu vahu sisse väikesed kõrvitsatükikesed. Polnud paha, aga ilma olnuks parem.

Kõrvitsapüree-õunamahla segu keetsin natuke. Siis sõristasin sisse odrajahu, aga võiks ka mannat või rukkijahu kasutada. Riisijahu  kohta ma ei tea, kas see ka vahtu läheb, aga miks ta ei peaks minema? Natuke mett ka maitset tugevdama. Võimalik, et hapuma õunamahla puhul tuleks suhkrut kasutada. Keetsin mitte väga tugevaks pudruks. Lisasin keemise lõpul vanilliessentsi ja kaneeliessentsi, mõlemad ise tehtud ja viina peal tõmmata lastud. Jahutasin ja vahustasin.

Olen ettevaatlik kõigile maailma asjadele jõulude lähenedes kaneeli lisamisega, aga selles koosluses õigustas kaneel ennast. Ja natuke lisas glamuuri ka alkohol. Rummis leotatud heledaid rosinaid polnud mul käepärast, aga ma kujutan ette, et need sobiksid kõrvitsavahuga väga hästi.

Lõppkokkuvõttes sai sellest ülikerge talvine magustoit, sest jahu kogus oli marginaalne ja suhkrut polnud üldse.

Aitab nüüd jutust, tegudele! Kõrvitsapuudus pole vabandus, praegu on näiteks Rimis veel sügisesi Eesti – Läti kõrvitsaid müügil, ja küllap mujal ka. Tore, et alati ei pea tervet kõrvitsamäge koju vinnama, ega siis iga päev pole kõrvitsapäev. Saab osta paraja tüki. Väga ilus valik oli Tartu suures Rimis. Peale seda, kui ma sealt enamiku ära ostsin, peaks Prantsusmaalt toodud muskaatkõrvitsaid ikka müügil olema.

Advertisements

Sildipilv