Altmõisa külalistemaja tundeline toidublogi

Archive for juuni, 2015

Rabarberivõie

 

DSC_7159DSC_7149

Rabarberiaeg ei kesta igavesti ja sellepärast veel üks “nüüd ja kohe” pakkumine. Rabarberivõiet saab kasutada erinevate magustoitude juures, sellega saab täita muretaignakorvikesi, anda Pavlovale uus hingamine, määrida kodusele saiale ja süüa lusikaga otse purgist.

Rabarberivõide retsept on mugandus Tuuli Mathieseni jõhvikavõide retseptist, mis oli mulle ammugi silma jäänud. http://www.nami-nami.ee/Recipe/View/19500

Jõhvika ja pohlavõiet keetsin talvel jõulude paiku selle retsepti järgi potitäite kaupa. Koos Anna soolakaramelli ja vürtsiste päevalilleseemnetega sai sellest päris hea trio kingikoti jaoks. Kaloreid ju jõulude ajal keegi ei loe.

Rabarberivõie 

1 liiter koorimata tükeldatud rabarberit, võib väike kuhi peal olla

2dl vett

75g võid

2dl suhkrut

natuke soola

3 suure muna kollast

1 muna

Ingver ja vanillikaun sobivad maitsestamiseks.

Pane rabarberitükid ja vesi potti, keeda täiesti pehmeks ja püreeri saadud mass. Kui soovid rabarberit ingveriga maitsestada, siis pressi seda väikeste tükkidena läbi küüslaugusõela segusse, siis ei jää ingverikiud segama. Võid maitsestada ka purgist võetud ingveripulbriga.

Vanillikaun lõika pooleks, kaabi seemned rabarberimassi sisse ja kaun viska takkajärgi. Selle saad enne püreerimist hõlpsalt välja õngitseda. Lisa suhkur, sool ja või. Sega ja kuumuta keskmisel kuumusel kuni suhkur ja või on sulanud.

Sega kolme suure muna kollased ja üks terve muna hoolikalt ühtlaseks. Hakka kuuma rabarberisegu ettevaatlikult tõstma lusikatäite kaupa munamassi sisse. Sega pidevalt, siis ei tõmbu muna tükki. Lõpuks vala massid kokku ja sega.

Kuumuta rabarberi-munamassi pliidil madalal kuumusel pidevalt segades kuni segu pakseneb. Meie induktsioonpliidil kasutan kuumust 6 ja 7 vahelduvalt ja aega võtab see paksendamisprotsess umbes 10 minutit. Segu muutub tihedaks ja läikivaks. Viimase lihvi saab ta muidugi külmkapis seistes.

Meil olid munad tõesti suured ja väga kollased, kanad on ju vabapidamisel ja rohelise rohu peal.

Kui munad ja rabarberimass ükskord kokku said, siis mu esimene reaktsioon oli, et nüüd küll rikkusid munad rabarberi värvi ära! Nii et kollane triip Pavlova-pokaalis on rabarberivõie.

Punane triip on vaarikavõie. Kasutasin külmutatud vaarikaid ja vee asemel apelsinimahla nagu originaalretsept ette näeb. Vaarikamassi püreerisin ja sõelusin seemned välja. Roosa seemnepudi läks kehakoorijaks koos kohvipaksu ja mee ja õliga. Oo, dolce vita!

Ülejäänud munavalged ootavad pikisilmi, et neist tehtaks tore kohev beseerull või besee Pavlova jaoks.

Lõpetuseks nagu ikka, tuleb segu puhastesse purkidesse tõsta, kaas peale, lasta jahtuda ja külmakappi hoiule. Kindlasti saab see maius enne otsa kui tema säilivusaeg lõpeb. Kuna segu sees on muna, ehkki kuumutatud kujul, siis väga kaua hoida ei soovita, maksimaalselt kaks nädalat. See pole siiski moos ja tervet aastat ei seisa.

Lusikad kätte ja läks! 🙂

Advertisements

Rabarberisiirup on võrratu

suvekohvik3Hanna ja Agnes ja rabarberilimonaad terrassil poseerimas. Aventuse foto

Meie naabrimees Tiit vedas meile terve möödunud kevade sületäite kaupa rabarbereid, kuni lõpuks ära tüdines. Tõi rabarberijuurikad ka ja käskis maha panna. Paar aastat tagasi kurtsin, et meie maa peal rabarber ei kasva. Ära sõnusin, kasvama hakkas. Kahtlustan, et see on ilmselt kuidagi seotud ka selle kompostihunnikuga, mille otsa me nad istutasime.

Kasvuhoone taga üha kõrgemaks sirguvad rabarberilehed andsid märku, et aeg on küps. Korjasime siis Sirleyga ära oma esimese saagi ja peale lehtede ja varte eemaldamist sain 30 l rabarberikuubikuid. Ei ole! tahaks hüüda nagu teismekas. On küll! Varred on kenasti vihma saanud, värsked ja kõmpsud, ilusa punase koorega, mis tõotavad heleroosat limonaadi ja tumeroosat rabarberikooki. Noortel vartel pole vaja koort eemaldada, see on üks igavene tüütu nokitsemine ja täiesti asjatu, isegi kahjulik, uskuge mind. Värv läheb ju kaotsi. Paksu koorega vanu rabarberivarsi ei soovitata aga üldse süüa, sest neis kipub olema ka liiga palju oblikhapet. Oblikhape viib organismist kaltsiumi välja ja seepärast ei soovitata rabarbereid peale jaanipäeva enam tarvitada. Hea teada.

Aga praegu on just õige aeg kookideks, vürtsmoosiks, siirupiks.

Siinsamas blogis üks varasem vürtsmoositegu:

https://altmoisa.wordpress.com/2012/06/08/rabarberite-pealetung/

Loomulikult on ka Tiit sel aastal oma rabarberitega jälle platsis. Ilona ja Ly keetsid Altmõisa köögis siirupit kaks päeva jutti ja vist saan minagi veel sellest tööst oma osa. Lohutada saab ainult sellega, et mis purgis, see talveks valmis.

DSC_7455

Rabarberisiirup

Võta noored rabarberivarred ja jupita terava noaga juppideks. Kui on 50 kg rabarberit, siis sobib suurepäraselt 5 cm jupp ka. Kodus oli mul viimati 5 kg, siis tegin jupid nagu koogi jaoks.

Pane kõik see saadus potti ja vett niipalju peale, nii et rabarberid on kaetud. Võid jätta ööseks seisma. Ma küll ei tea, mida see üleöö seismine annab. Seda, kas maitset tuleb rohkem välja, on raske mõõta. Võib ka kohe keeta. Panen oma rabarberid vaiksele tulele, nii et nad tunni jooksul keema ei lähegi, vaid lihtsalt suplevad tasakesi soojas vees. Aegajalt käin maitsmas, kas vesi on juba hapu. Lasen kogu selle potitäie keema ja keedan vaikselt kuni rabarberid olid täiesti pehmed ja vesi roosa. Seejärel tuleks terad sõkaldest eraldada ehk lasta rabarberimass suurel sõelal jupikaupa kuivaks nõrguda.

Nüüd on tekkinud kaks fraktsiooni – ilus roosa, aga hapu rabarberijook ja rabarberimass, mida on ju ka kahju ära visata. Ja ära viskagi, pane sinna natuke suhkrut juurde ja keeda läbi, säilitada võid sügavkülmas või purgis. Said justkui muuseas hea hapuka vahekihi kookidele-tortidele.

Siirupi keetmine on meil veel pooleli. Rabarberid on ju ka erineva hapususega ja liiga palju suhkrut lämmatab noore rabarberi hea maitse lihtsalt ära. Seega hoian suhkruga pigem tagasihoidlikku joont, sest me teeme ju ikkagi rabarberisiirupit mitte suhkrusiirupit. Umbes kümne liitri mahla kohta olen võtnud 1- 1,5 kg suhkrut.  Aga maitse oma jooki ja tee nagu sulle meeldib, võid ka magusama teha. Sega ja sulata, kuumuta ja keeda natuke. Kui soovid seda nestet talveks säilitada, pane steriilsetesse nõudesse. Suvejoogi põhjana seisab siirup külmikus ka niisama piisavalt kaua.

Nüüd on sul siis siirup, mida võid lisada tavalisse kraanivette või kui tahad olla eriti peen, siis osta poest gaseeritud lauavett ja nimeta seda vahutavat jooki limonaadiks. Lapsed on täiesti sillas. Viska särtsuks sisse paar sidruniviilu või mõned maasikad, natuke jääd ja ongi valminud jook nagu heleroosa unistus, mida kõrrega luristada. Siirupi ja vee vahekord võiks olla 1:3.

Head mässamist! See tasub ennast ära.

Sildipilv