Altmõisa külalistemaja tundeline toidublogi

Archive for juuli, 2013

Jäätist! Ja palju!

Jäätisemasin tuli meie majja, ma arvan, et nii neli-viis aastat tagasi. Hakkas tunduma, et nüüd on vaja jäätist teha. Olen ikka imestanud, kust sellised mõtted tulevad, aga äkki on nad vältimatult kohal. Eestis olid siis müügil ainult need jäätisemasinad, mille kauss tuleb külmikusse pista. Sedapalju ma siiski aru sain, et sellega pole külalistemaja jäätisekohvik jätkusuutlik, aga tööstuslikumate masinate poole ei usaldanud veel vaadata. Nii, nüüd on see etapp läbitud ja kui läheb järgmise masina tellimiseks, siis valime kindlasti profiseadme väikeköökidele. Sest mitte keegi ei ole enam nõus poejäätist sööma, vabandan Balbiino ja Premia ees. Poejäätistest teeme kokteili, kuna kokteiliks pole meie enda võimsus piisav.

Sai siis tookord Saksamaal poodi mindud ja külmutav masin ära ostetud, see ainuke, mis saada oli. Christoph finantseeris seda suuremeelselt, nagu paljusid teisigi meie hullusi, aga ega ta vist ei arvanud, et sellega päris jäätist ka teha saab. Etteruttavalt ütlen, et mustsõstrasorbett kummutas tal selle arvamuse käigult.
Kojulennul panin jäätisemasina suurde seljakotti ja sellega lennukisse istme alla. Masina kaal on umbes 13 kg, nii et temaga oli omajagu maadlemist, enne kui ta istme alla ära mahtus. Tähelepanelik blogilugeja taipab, et Altmõisa jäätisemasin ilmselt väga suur ei ole ja see ongi selle masina ainuke puudus. Jäätisemasina sõbralik undamine kostab seetõttu suviti külalistemaja köögist päris sagedasti ja sügavkülmades kasvab põnevate jäätiste varu.
Tegelikult olen mina küll tuntud konservatiivliberaalina, kes pigem eelistab puhtaid, selgeid ja arusaadavaid maitseid. Sest need on lihtsalt nii head. Pole paremat kui vaniljejäätis – ehtsa vaniljega. Vahepalaks – ega polegi nii enesestmõistetav, et vanilje ja vanilliin on kaks täiesti erinevat asja. Ilona tellis kord suurema varu vaniljesuhkrut, sest suviti meil seda ikka kulub. Kaupmehe hulgilaost saadeti aga samas koguses keemiliselt toodetud vanilliini. Nüüd on meil seda puru päris palju, saada või ohtlike jäätmete hukkamiskohta, sest teha pole temaga midagi kui kord oled ehtsa vanilje hea maitsega harjunud.

DSC_9675

DSC_9705

Altmõisa vaniljejäätis

Niisiis, vaniljejäätis on kõige alus.

Meie vaniljejäätise retsept on nii lihtne, et ma ei pea seda isegi retseptikaustast üle kontrollima:
1l piima
1l vahukoort
10 munakollast
3-4dl suhkrut
Vaniljesuhktut või vaniljekauna
Piim – koor kuumutada, keema ei maksa lasta, samal ajal võiks muna vahustada. Suhkruga koonerdan, minu meelest on 4 dl palju, 3 on parem, siis tulevad peale suhkru maitse muud maitsed ka esile, mis on mõnus. Kui teha oma kanade munadest, siis on see segu lihtsalt ebanormaalselt kollane.
Laisa inimesena valan tasapisi koore-munasegu munakollaste juurde vahustajasse ja vahustajat pean sel ajal aegalasel käigul töös. Muidu peaks veel ühe poti kokku määrima ja kes neid peseb ja limpsib. See käib lõpuks tervise peale. Muna kuuma piima sisse valada ei soovita, sellest saab magus omlett, munadel on omadus kuumuses kalgenduda.
Kui segu on valmis , tuleks seda uuesti kuumutada paksenemiseni. Tõtt öelda on minu jaoks kuumutamise operatsioon kõige arusaamatum, vahel segu nagu pakseneks ja vahel mitte. Ei maksa potipõhja segamist unustada, siin on jälle võimalus omletti saada. Kuumutan ja segan tavaliselt nii 10 minutit või pisut rohkem. Pliidi kuumus vahelduvalt 6-7. Seejärel kiire jahutus veevannis. Jahtunud segu on praktiline hoida toiduainete jaoks mõeldud kanistriga külmkapis. Külalistemajja tuleb sellega vahel vahukoort, siis ongi hea taaskasutust korraldada.
Sisuliselt pole saadud produkt muud kui keedukreem. Mida külmem segu jäätisemasinasse panna, seda kiiremini jäätis valmib ja seda siidisem ta on.
Munavalge küpsetatakse loomulikult beseeks, nii ei lõpe Pavlova majast iial otsa.
Vahel, kui on tahtmine priisata, nagu näiteks sel suvel, kasutame jäätises ainult vahukoort. Oi mis siidine ja rammus maius siis sellest tuleb ja see kõik läheb pääserõngaks vöökohta.
Praegu on tore aeg, vaarikad on valmis, mustsõstrad on valmis, põldmarjad valmivad, tikrid, punased sõstrad ka. Oeh, nagu paradiisis. Maasikad on küll läbi, aga maasikasorbett ootab sügavkülmas.

DSC_9672
Terved marjad jäätises ei ole minu teema –neil pole sugugi marja maitset, nagu jäätükk satuks suhu ja kulub terve igavik, enne kui see ära sulab.
Vaniljejäätist põhjaks võttes oleme teinud marjajäätist värskest vaarika-, mustsõstra-, maasikapüreest, kõigest mis on kohapealt saada ja oma. Kogused on igaühe maitseasi, kui marjane või kui koorene jäätis peaks tulema. ‘

Hanna katsetas ka laimi-sidruniga, proovinud oleme piparmündisorbetti, mis oli värske ja hea.
Šokolaadijäätis on meil samuti olemas. Olen kohanud oma pika elu jooksul inimesi, kellele ainus mõeldav jäätis ongi šokolaadijäätis ja nemad ei pea meil ka ilma jäätiseta jääma.
Kohvikus käis üks tore pere kolme ägeda lapsukesega, kes kõik soovisid jäätist. Põhja sai vaniljeplombiir, peale vaarikajäätis ja kõige otsa šokolaadijäätis, värskeid vaarikaid vahele. Koolieelikust poiss pistis nina ukse vahelt sisse ja ütles, et see jäätis polnud hea ja ilmselgelt meie hetkelist hämmingut nautides,  lisas – see oli väga hea. Väänikud, ma ütlen, need tänapäeva lapsed :).

Tulge meile jäätist sööma ja te ei kahetse mitte.

Advertisements

Rindeteateid Altmõisa köögist maasikapeo eelõhtul

lipp

Praegusel hetkel, kui ma seda postitust üritan kirja panna, kihab elu Altmõisa köögis täie hooga. Kõige suurem kaos pidigi olema enne korra tekkimist.

Tuju on hea ja ilm on hea ja kõik on kontrolli all.

100 kilo isetehtud vorsti ootab külmas, proovisööjad on öelnud, et nad pole eales nii head vorsti saanud. Noh, tegijad ütlevad, et vorsti sees on puhas liha ja pune, nõges, vorstirohi, sinihallitusjuust, kartul, päikesekuivataud tomatid, seened, sibulad, küüslauk. Mitte kõik muidugi ühe vorsti sees. 🙂

Ühesõnaga, köök läks hoogu ja seda kõike saab proovida homme umbrohurestoranis ja Altmõisa köögi müügikohas.
Lihad laagerdavad marinaadides. Rait nõiub umbrohurestorani jaoks kokkukoriandri/liivatee/ nõgesemarinaadi. Just sai valmis, ütles, et selles on väga palju rauda sees.
Purgimagustoidud, mis järgivad soolist diskrimineerimist, on valmis. Maasikavahu-küpsise magustoit naistele ja meestele ürgse mehe magustoit, Ivan Orava lemmik, nõgesed otse Ullo sepikoja tagant, nõgesed sees ja sepasüsi peal. No ma arvan, et see saab olema homse päeva nael.
Roza oma Kaukaasia köögiga on samuti kohal tuntud headuses.
Fred tõi just proovipartii grillitud seakaela. Ananassimarinaadis liha oli ülihea, vahukoore – valge veini marinaadis samuti, ja punase veini marinaadis ka väga hea.
Aga friikate asemel saate homme vokki kartulite, värske aedvilja ja umbrohuga.
Kerli tegi juba 400 kuklit ja nüüd teeb 200 bagetisaia, kuhu homme Altmõisa kodutehtud vorst vahele pista.
Lastele ehitasid Martin ja Johan toreda limonaadileti, kust saab klaasiga roosat rabarberilimonaadi, rohelist mündilimonaadi ja seto kalja, et keegi ei peaks janu kannatama. On ka joogivee võtmise võimalus, joogivesi ei maksa midagi.
Valmistame kogu pakutava toidu ise Altmõisa köögis. Sellega seoses avastasime, et nüüd oleks aeg lõpetada kodu mängimine, see tähendab, et tuleb osta vähemalt neli korda suuremad köögimasinad, kui meil praegu on. No need olemas olevad pole ka kõige väiksemad. Suured potid meil juba on. Nüüd oleks vaja korraliku kutterit ja vahustajat. Meie tubli aga väikese jäätisemasina asemele tuleks muretseda suur jäätisemasin, millega jäätist vuristada ööd kui päevad. Maasikasorbett ja jäätis on maasikapeoks valmis.
Oleks tädil rattad all… Stopp! Viimane koduloom, kes meile tuli, on vorstiprits, ostetud Pärnust, AS Veikandist ja see on juba oma panuse andnud peo õnnestumisse.
Kohviku maja taga terrassil oleme eriti mõnusaks korraldanud, valged linad laudadel ja padjad toolidel. Kohvikus pakume ka head suvist veini. On vahuveini ja šampust, ka nõudlikule maitsele.

Õunapuuaeda mahub veegi töötubasid ja pisikesi oma asja müüjaid ka, kui keegi nüüd äkki ärkas ja märkas, siis tulge kohale.
Selgi aastal nagu alati on olemas hennamaalingute tuba, mida teeb Eesti hennatamise ema Katrin Alekand. Kes iganes midagi henna kohta teada soovib, ükskõik siis kas hennafilosoofia kohta üldiselt, juuste värvimise või hennamaalingute kohta, saab otse Katrinilt küsida. Tema juba suu peale kukkunud pole ja paremat kohta hennateadmiste ammutamiseks lihtsalt ei ole.
Võnnu noored teevad küüntetuba ja näomaalinguid ja lisandub lisandub teisigi töötubasid.
Ridala noored korraldavad lastele mänge vabas õhus.
Tiiu Tomingas, väsimatu hing, õpetab kirivööd kuduma. Tiiu ütles, et ta võib seda samahästi vabas õhus teha, kodus kooks ta vööd nagunii. Selleks pidi tal eriti kaval seade olema. Kes tahab õppida kirivööd kuduma, palun proovima.
Rõõmsa näputööga lubas kohale tulla Lapiliisu.
Trei puidukaubad on esindatud ja veel mõnigi kohapealne käsitöömemm.
Sepikoda on jätkuvalt kuum koht, sepp Ullo on sellid juba välja õpetanud ja pisiesemeid, sõrmuseid, käevõrusid jms saab sepistada.
Tasuta batuudid on seekord õunapuuaias lastele ronimiseks ja hüppamiseks.
Miniloomaaed on vanas aias ja Ridala talli ponid teevad sõitu.
Vello Vaheri tsirkus ja žongleerimise õpituba on kohe hommikul peale avamist.
Olge siis kohe kohal, et lapsed etendusest ilma ei jääks.

Päeva jooksul saab käepaelaga vabalt sisse-välja käia.
Aga kõige tähtsam on maasikatordioksjon ja selleks ootame palju torte.
Sel aastal on kõige ägedam maasikaaeg juba möödas ja seega lähevad arvesse kõik marjatordid, mida te meile toote.
Oleme sel aastal korraldanud nii, et kogu laval toimuv, laulud, tantsud, kaks kontserti, lasteetendus on söögikohtades istujatele näha. Kokku on meil ligi 300 varjualust istekohta suurte telkide all, lisaks terrassikohviku kohad.

Kohale lubas tulla ka kuumaõhupall ja vaikse ilma korral ka õhku tõusta.
Nii, nüüd ma lõpetan ja ei taotle selle postitusega täiuslikkust, igatahes on maasikapeol rohkem atraktsioone, kui siin kirja pandud sai.
Palun andeks kõik komavead ja kokku-lahku kirjutamise vead, sest läbi lugeda ma seda postitust ei jõua.
Tulge peole! Algus on homme kell 12.

Lastetuba maasikapeo ajal ja laste tordikaunistamise võistlus

DSC_5271

Muidugi me ei arva, et vanemad tulevad maasikapeole selleks, et oma lapsed osavalt lastehoidu anda. Aga vahel väsib mõni jõnglane palava päevaga ära, tahaks veidi rahulikult paigal istuda ja pisut hinge tõmmata, näiteks jahedas saalis mõnd lemmikmultikat vaadata.
Sel aastal oleme korraldanud lihtsa lastetoa. Loodame, et see on abiks nii vanematele kui lastele.
Tegemist on valvega lastetoaga, kus eelkooliealiste laste tulemine ja minemine registreeritakse ning lapsevanem jätab oma kontaktid ning tuleb lapsele järgi hiljemalt tunni möödudes. Soovi korral ja lapse nõusolekul saab aega pikendada. Kui laps enam ei soovi lastetoas olla, peaks vanem lapse ära viima.

14.00-17.00 pakume suurel ekraanil eestikeelseid multifilme nagu Lotte, Rapuntsel, Välk, Autod, Printsess ja konn, Ratatouille jms.
Lastetoas saab joonistada ja meisterdada, lauamänge mängida, raamatuid vaadata, pallimeres hullata.

17.00-19.00 lastetuba ei tööta.

19.00-20.45  pakume taas võimalust multifilme vaadata, meisterdada, joonistada, pallimeres hullata.

Loodame, et lastetuba teeb maasikapeo veelgi lapsesõbralikumaks ja toredamaks.

Laste tordikaunistamise võistlus

14.30 – 15.30 on samas saalis laste tortide kaunistamine.  Selleks palume 1.-4. klassi lastel, eeldatavasti siiski lapsevanematel, kelle lapsed soovivad tordikaunistamise võistlusel osaleda, anda peopäeval sellest soovist Altmõisa kööki teada või saata kiri info@altmoisa.ee.

Tordikaunistamise kohti on kümme.

Tordipõhjad, kaunistamise vahendid, vahukoor, kohupiimamass, lilled, lehed, õied jms on meie poolt.
Laste poolt kaunistatud tordid lähevad samuti oksjonile ja võimalik tulu Mäemõisa pargi lava ehitamise lõpetamiseks.

Altmõisa heategevuslik maasikatordivõistlus ja tordioksjon “Kõige maasikalisem tort 2013”

DSC_8143

Nagu igal aastal, oleme ka seekord leidnud kogukonnas olulise koha, mida üheskoos saame aidata.
Sel aastal toetame tordioksjoni tuludega Mäemõisa pargi lava valmimist.

Osalemiseks valmista üks suur ja üks väike tort, mille maitseomadused ja välimus oleks samad,
ning täita osalemisankeet, mille saad alla laadida siit.

Altmõisa tordi ankeet

Väikest torti hindab žürii ja parimad tordid lähevad oksjonile.
Torte ootame sellise alusega, mida osaleja tagasi ei soovi.

Suur tort võiks kaaluda umbes 1,5 kg, väikese tordi kaal ei ole oluline – see läheb žüriile degusteerimiseks ja hindamiseks.
Auväärt žürii selgitab välja kõige maasikalisema tordi.

Osalemiseks tuleb tordid tuua 13. juulil hiljemalt kell 14.30 Altmõisa külalistemaja kööki koos täidetud ankeediga või täita ankeet kohapeal.

Tordioksjon algab kell 16.00.

Pingelisel hinnapakkumisel hoiab oksjonihaamrit Valdo Jahilo.

Iga tordivõistlusel osaleja saab koos kaaslasega prii sissepääsu Maasikapeole.

Altmõisa külalistemaja on välja pannud auhinna, milleks on romantiline õhtusöök ja
ööbimine kahele Altmõisa külalistemajas.

Nüüd kohe vanaemade kokaraamatud välja ja toidublogides surfama!

Sildipilv