Altmõisa külalistemaja tundeline toidublogi

Archive for mai, 2014

Rabarberi ja maasika sõprus on teada…

 

…ja meie teemegi nüüd kevadel oma väikest ahjukrõbedikku rabarberitest ja maasikatest. Viimased on küll sügavkülmas talvitunud.

Aga mis teha – nagu päkapikk ja maja – kui on rabarberid, pole maasikaid kodus ja kui on maasikad, on rabarberid just ära läinud.

Tõtt öelda, lapsepõlves ajas küll tigedaks, kui head maasikamoosi rabarberiga jätkati. Maitse õnneks areneb ja praegu ma arvan, et kõik sõltub kontekstist.

Kevadine rabarberi-maasikakrõbedik, mida on lihtne valmistada ja mõnus süüa.

DSC_3727

Kogused otsusta ise.

Tükelda rabarberid, noori varsi pole koorida tarvis ja sega maasikatega. Meie maasikaid ei sulata, kasutame otse külmast. Lisa suhkrut maitse järgi ja maisitärklist pane ka natuke, et segu ahjus pisut viisakamalt käituks ja liiga vedel poleks.

Peale puista kõige tavalisemat purukoogi riputist, mida võib valmistada vahekorras 1:1:1, ehk siis külma või tükid, jahu, suhkur. See kõik tuleb omavahel kiiresti segamini hakkida ja mudida, kuni tekib parajalt sõmer mass. Sest pole hullu, kui riputist üle jääb, ta seisab külmkapis kaanega karbis kenasti järgmise korrani. Oleme teinud riputist ka müsliseguga, samuti kasutanud tatrajahu ja seegi on olnud hea. Tatrajahuga saab gluteenivaba magustoidu.

Võib lisada pisut kaneeli või vaniljesuhkrut.

Marjasegu pane ahjuvormi, peale purukate.  Meie kasutame pisikesi portsjonivorme, aga perele võib seda magustoitu teha ka suures vormis. Sealt siis serveerimisel igaüks endale ise ammutab. Krõbedik hakkab ahjus mõnusalt  mullitama ja tõmbub pealispinnalt ootuspäraselt pisut krõbedaks. Siis on paras aeg see ahjust välja võtta. Meie ahjus kestab küpsetamine 15 minutit 185 kraadi juures.

Laseme roal natuke hingata, et sööjad suud ära ei kõrvetaks ja serveerime Altmõisa vaniljejäätisega. Sellest tekib mõnus külma ja kuuma kooslus, rabarberihapu ja maasikamagus sulava vaniljejäätisega. Proovige, te ei pea seda mitte kahetsema.

Teisel päeval sobib külmale desserdile hästi lisandiks vahukoor, aga ka vaniljekaste või lihtsalt piim.

Nagu te juba olete taibanud, saab seda toredat desserti valmistada kõigest, mis puuvilja või marja nime kannab – õuntest, ploomidest, mustikatest, vaarikatest, mustsõstardest jne.

Varasemalt oli meie kevadlemmik rabarberi vürtsmoos. Selle jätame vist sel aastal vahele. Hanna algatusel said aga esimesed rabarberipulgad kompotiks tehtud. Kujutan ette, et Pavlovat võiksid need väärindada küll.

DSC_3702

 

Ja lõpetuseks, et lugu liiga magusaks ei kisuks, üks pilt täna Ilona tehtud sinepi-meekatte all peesitavast lõhest, kõrval ahjuporgandid, vastvalminud karulaugumajonees ja roheline salat kasvuhoonest.

DSC_3713

 

Salat on kasvuhoones vahepeal täiesti metsaks kasvanud, aga Sirley on seda nii hästi kastnud, et mingitki vananemise märki ega mõrudust pole tunda. Lisaks külvatud misunale, rukolale, tammelehesalatile ja spinatile on taas kord iseenese tarkusest tärganud portulak. Kunagi tõin kaks taime Tartu turult ja nüüd on nii, et kui laseks, siis kasvaks ta kasvuhoone uksest välja nagu Härra Huu lihasööja taim ja me kõik oleksime sunnitud ummisjalu põgenema. Tegelikult on noor portulak mõnus soolakas nüanss salatis. Vaatame siis, kuidas sel aastal tema taltsutamine õnnestub.

Loodame, et ilm väga külmaks ei pööra!

 

Ettevaatlikult kevadiselt

Nii pagana külm on olnud isegi Läänemaal, et kahe nädala eest Altmõisas majutunud linnuvaatlejate grupi juht, kes nüüd uue grupiga saabus, ütles, et looduses pole midagi muutunud. Meeste värk, tema ei pannud ju tähele, et praegu tulbid õitsevad. Aga see on ka peaaegu kõik. Kui Lõuna-Eestis on lehed puus, siis meil siin on see lehtimine kuidagi pidurdunud. Isegi vaesed nurmenukud ei julge tavalisel hulgal oma kollaseid kroone välja pista. Õitsemine on tagasihoidlik ja pikaldane. Mulle see sobib, loodan tuleval nädalal veel teevarusid korjata.

Kevad võtab aga kasvuhoones võimust. Saada on juba spinat, misuna ehk jaapani kaal, tammelehesalat, rukola, till ja palju toredat pähklimaitselist maltsa.  Ja aia taga on nõgesed. Tomatid toodi ka külalistemaja aknalaualt kasvuhoonesse aklimatiseeruma.

DSC_2793 DSC_2798 DSC_2800 DSC_2808

Naabri Tiit on ära tüdinenud meile rabarberivarsi vedamast, selle asemel tõi rabarberijuurikaid ja Sirley pistis need maha. Võibolla lõpeb meie rabarberiikaldus siiski veel hästi, et hakkavadki kasvama. Loodame.

Suveks tuli meile administraatoriks pealinna preili Mariann. Meie administraatorid saavad kõik, tahavad nad või ei taha, aga enamasti nad tahavad, kokkamisalaste väljakutsete osaliseks. Õnneks on kõik meie tüdrukud erakordselt osavad kokkajad, anna ainult teema ette ja tuleb. Nii sai ka preili Mariann proovitööks taimetoidu, sest seda lihtsalt telliti.

Puhas vegan! ütles ta oma läätsepaja kohta.

Panen selle retsepti üles ja soovitan proovida. Mõnus kookosemaitse ja parajalt särtsu, kookos ja köömned on hea kooslus. Läätsed jäid äratuntavaks ja taimetoitlastest linnuvaatlejad rahule.

photo 1

Preili Marianni läätsepada kookospiimaga…

… kus pole ei gluteeni ega laktoosi. Kirjutan seda sellepärast, et blogi statistikat vaadates on enim huvi tuntud just postituste vastu, mis kirjutavad gluteenivabadest küpsetistest ja toitudest.

Sellest kogusest jätkub vabalt kaheksale sööjale.

Vaja läheb:

pakk punaseid läätsesid

karp šampinjone

päikesekuivatatud tomateid

1 suur porru

3 keskmist sibulat

hunnik küüslauku (5 suurt küünt)

kookosrasva

tomatipastat 400ml

kookospiima

köömneid

karrit

soola

pipart

Punased läätsed keeta 10-12 minutit koos soola ja kaneelikoortega.

Samal ajal hautada sibul-küüslauk-porru-seened pannil kookosrasvas.

Lisada tomatipasta, köömned, karri – hautada edasi.

Lõpus lisada kookospiim ning maitsestada soola-pipraga.

Šokolaadifudge

Magusaks tegi preili Mariann šokolaadikooki, mis kannab hääldamatut nime ja mille retsepi leiab Silja toidublogist http://siljafoodparis.blogspot.com/2012/01/sokolaadi-pistaatsia-fudge.html

Meie koogi sees kasutas preili Mariann kreeka pähkleid.

Soovitan serveerida koos võõrasemaõitega, ühtlasi ilus ja kannikesemaitseline. Üle ühe tüki ei ole seda tavainimesel võimalik manustada, aga šokohoolikutele sobib hästi.

DSC_3010

 

Meil on uudiseid veel, nii kanakuudist kui põllut ja aiast. Sulatan oma jäätunud hanesule lahti ja hakkan kirjutama. Ärge siis ära tüdinege.

Sildipilv