Vürtsikilud…

…Tartu rahu aastapäeval Vabariigi 100. sünnipäevaks

Kiideva räimerullidega oleme ammu sõbrunenud ja kui on hooaeg, siis alati teeme neid hommikusöögilauale ja pidulauale. Nii head on. Neid blogist otsitakse sageli ja õigesti teevad. Link siin:

https://altmoisa.wordpress.com/2015/04/18/raimed-rulli-kilud-karpi/

Olin juba ära otsustanud, milliseid kilusid õige pea Vabariigi sünnipäevaks varuda, et mitte jälle 23.veebruari õhtul tühjade riiulite ees seista. Minu lemmik on see sinises plekk-karbis Tallinna kilu, mida tuleb siiski ise puhastada. Teiseks lihtsustatud variandiks platseerusid Briisi vürtsikilufileed, aga inimene mõtleb, jumal juhib.

Astus Terje üleeile uksest sisse ja ütles:

Sa pole täna väljas käinud!

Kust sa seda tead, kas õuetrepp oli lumine?

Sul oli naine trepi peal maas.

Naine?!?

Eesti Naine!

Tõi Naise tuppa ja seal oli nii ahvatlev ja ilusasti lahti kirjutatud kiluretsept, et vürtsikilude valmistamisest pole seekord pääsu.

Tartu turul oli ilusaid kilusid, täitsa värsked! Aga mis te arvate, et Selver sul valmis kiluvürtsi müüb! Altmõisas meil kindlasti leidub kiluvürtsi, aga see on natuke kauge maa Tartust järele minna ja eile ei olnud lubatud ju üldse autoga sõita 😊.

Ma ei tahtnud seekord poes kiluvürtsiskandaali korraldada, hakkan vist vanaks jääma. Guugeldasin maitseaineriiuli ees kiluvürtsid välja, kujutage ette, ma ei teagi neid peast. Lasin müüjannal otsida, sest harimata lihtsurelikule käib üle jõu neid riiulilt kokku ajada. Kodus uhmerdasin ja segasin ja praegu kilud käivad. Eile õhtuks oli soolvesi peale tõusnud ja näppe lakkudes võisin öelda, et kõige rohkem meenutas see maitse mulle kilu maitset. Kui ma nüüd midagi täiesti valesti ei doseerinud, siis peaks mul Eesti sünnipäevaks oma vürtsikilu olema täiesti olemas. Nami-Nami retsept ütleb, et pea kohe võib sööma hakata. Eest Naise retsept (Maire Suitsu algupära) aga ähvardab, et kolme nädala pärast saab valmis. No mina ka ei tea.

On vist esimene kord, kus ma panen üles midagi, mille valmistamine ja lõpptulemus mul korduvalt läbiproovitud pole. Algus see eest lubab palju. 🙂

Algaja vürtsikilu

Minu vürtsikilu retsept sai mitmest kokku pandult selline:

2 kg kilu loputasin ja nõrutasin sõelal

4 tl jämedalt jahvatatud musta pipart

4 tl uhmerdatud vürtspipart

1 tl purustatud nelki

1 tl riivitud muskaatpähklit

2 tl jahvatatud kaneeli

1 tl ingveripulbrit

4 tl uhmerdatud koriandriseemneid

2 tl uhmerdatud sinepiseemneid

½ tl kuivatatud rosmariini

8 sl meresoola

4 tl tuhksuhkrut

Selle kõik segasin omavahel kokku, (mõõtsin mõõdulusikaga). Tiina meile ikka ütleb, et apteekriks pole vaja hakata, aga kui eelnevat kogemust pole, siis on arukas retseptist kinni pidada.

Loorberilehti läheb samuti tarvis.

Ladusin, nagu kästi, kilud selili karpi, ühe pea ja teise saba vastakuti ja järgmine kiht risti peale. Alla ja iga kihi vahele vürtsisegu soola ja suhkruga ja loorberit soovi järgi. Kaks karpi üksteise peale, et tekiks vajutis ja teisele karbile sai tagurpidi võikarbi kaas sisse pistetud, hõbeviina pudel koos originaalsisuga raskuseks peal. Viina mul lihtsalt ei kulu, olgu tal seegi funktsioon.

Täna on teine päev ja tulemus meenutab ikka veel vürtsikilusid. Ma eriline toore kala fänn ei ole, välja arvatud suši, aga siiski proovisin üht kilukest. Paljulubav.

Soovitan riski kaaluda!