Koduleht sai valmis.

http://www.altmoisa.ee
Järjekorras vist neljas või viies kolmeteistkümne aasta jooksul, mil Altmõisa on olemas olnud.
Viimase kodulehe tegemise vaevaline ja pikk tee õpetas mulle, et täiuslikkusetaotlus on ilmselgelt üks surmapattudest. Surmapattude alla käivad veel ka kadedus ja liiderlikkus ja ahnus ja veel hulk sama raskuskategooria nähtusi, seitse kokku. Küsisin kord ühelt katoliku preestrilt surmapattude kohta, tema ütles, et ta ei mäleta, mis need just täpselt on. Sellest peale olen ka mina natuke rahulikumalt võtnud. Täiuslikkust taotledes ei saa mitte miski mitte kunagi valmis ja see ähvardas juhtuda ka Altmõisa kodulehega. Otsustasin lõpuks, et ega ma temaga abielluma ei pea, kui ei meeldi või aegub, siis kolme aasta pärast teeme uue.
Juba ongi välja tulnud kohti, mida peaks muutma, nutitelefonis ei ole vertikaalis menüü näha. Aga sellega las tegeleb Voog.
Nüüd tuleb tänamise koht. Häkker, kes meie vana kodulehe kasutuskõlbmatuks muutis, on omaette tänu väärt – õigemini oligi tema see, kes üle koera saba aitas.
Tänulik olen Ivar Põllule, kes meie pikkade ja arusaamatute seletuste peale leidis universumist üles Altmõisa logo – sookurekese, kes üle Altmõisa lennates hingekriipivalt hüüab ja kes on lihtsalt ilus, puudutades hinges õrnu kohti. Ja muidugi olen tänulik armsale sõbrale Gea Kammerile, kes Ivari Altmõisasse tõi. Ja tänulik olen Liisa Murdveele, kes loova inimesena minuga koos mõtles ja Altmõisa hingust püüdis ja väsimatult muudkui kodulehel ümberkorraldusi tegi ja teeb edasigi. Nüüd on minu osaks ruttu tekitada tõlked inglise, saksa ja soome keelde. Varem oli meil küll rohkem keeli, aga ilmselt pingutasin sellega pisut üle. Iga keelt peab haldama, värskena hoidma, muidu need ei tööta. Seega talitame nüüd ratsionaalselt ja mitte ideaalselt. Sest ideaalid nõuavad palju raha ja raha kulutan ma parema meelega inimestele palkade maksmiseks ja uueks edevaks (ühtlasi funktsionaalseks) seinakapiks kööki või ventilatsiooni uuendamiseks, kui vähe kasu toovatesse keeltesse tõlkimisse ja hiljem ka haldamisse, mida ma nagunii teha ei jõua.
Ja kui lisada siia, et ka teeäärsed sildid-suunaviidad said uuendatud just eile, siis sellist ajastust me ei osanud prognoosida. Läks nii.
Täna ei ole ühtegi retsepti. Aga suvekohvik on meil avatud ja menüü panen iga päev üles ka kodulehele.
Kultuurisoovitusena ütlen, et sööge maasikaid, kuni neid on 😊.