Rabarberisiirup on võrratu

Hanna ja Agnes ja rabarberilimonaad terrassil poseerimas. Aventuse foto

Meie naabrimees Tiit vedas meile terve möödunud kevade sületäite kaupa rabarbereid, kuni lõpuks ära tüdines. Tõi rabarberijuurikad ka ja käskis maha panna. Paar aastat tagasi kurtsin, et meie maa peal rabarber ei kasva. Ära sõnusin, kasvama hakkas. Kahtlustan, et see on ilmselt kuidagi seotud ka selle kompostihunnikuga, mille otsa me nad istutasime.

Kasvuhoone taga üha kõrgemaks sirguvad rabarberilehed andsid märku, et aeg on küps. Korjasime siis Sirleyga ära oma esimese saagi ja peale lehtede ja varte eemaldamist sain 30 l rabarberikuubikuid. Ei ole! tahaks hüüda nagu teismekas. On küll! Varred on kenasti vihma saanud, värsked ja kõmpsud, ilusa punase koorega, mis tõotavad heleroosat limonaadi ja tumeroosat rabarberikooki. Noortel vartel pole vaja koort eemaldada, see on üks igavene tüütu nokitsemine ja täiesti asjatu, isegi kahjulik, uskuge mind. Värv läheb ju kaotsi. Paksu koorega vanu rabarberivarsi ei soovitata aga üldse süüa, sest neis kipub olema ka liiga palju oblikhapet. Oblikhape viib organismist kaltsiumi välja ja seepärast ei soovitata rabarbereid peale jaanipäeva enam tarvitada. Hea teada.

Aga praegu on just õige aeg kookideks, vürtsmoosiks, siirupiks.

Siinsamas blogis üks varasem vürtsmoositegu:

https://altmoisa.wordpress.com/2012/06/08/rabarberite-pealetung/

Loomulikult on ka Tiit sel aastal oma rabarberitega jälle platsis. Ilona ja Ly keetsid Altmõisa köögis siirupit kaks päeva jutti ja vist saan minagi veel sellest tööst oma osa. Lohutada saab ainult sellega, et mis purgis, see talveks valmis.

Rabarberisiirup

Võta noored rabarberivarred ja jupita terava noaga juppideks. Kui on 50 kg rabarberit, siis sobib suurepäraselt 5 cm jupp ka. Kodus oli mul viimati 5 kg, siis tegin jupid nagu koogi jaoks.

Pane kõik see saadus potti ja vett niipalju peale, nii et rabarberid on kaetud. Võid jätta ööseks seisma. Ma küll ei tea, mida see üleöö seismine annab. Seda, kas maitset tuleb rohkem välja, on raske mõõta. Võib ka kohe keeta. Panen oma rabarberid vaiksele tulele, nii et nad tunni jooksul keema ei lähegi, vaid lihtsalt suplevad tasakesi soojas vees. Aegajalt käin maitsmas, kas vesi on juba hapu. Lasen kogu selle potitäie keema ja keedan vaikselt kuni rabarberid olid täiesti pehmed ja vesi roosa. Seejärel tuleks terad sõkaldest eraldada ehk lasta rabarberimass suurel sõelal jupikaupa kuivaks nõrguda.

Nüüd on tekkinud kaks fraktsiooni – ilus roosa, aga hapu rabarberijook ja rabarberimass, mida on ju ka kahju ära visata. Ja ära viskagi, pane sinna natuke suhkrut juurde ja keeda läbi, säilitada võid sügavkülmas või purgis. Said justkui muuseas hea hapuka vahekihi kookidele-tortidele.

Siirupi keetmine on meil veel pooleli. Rabarberid on ju ka erineva hapususega ja liiga palju suhkrut lämmatab noore rabarberi hea maitse lihtsalt ära. Seega hoian suhkruga pigem tagasihoidlikku joont, sest me teeme ju ikkagi rabarberisiirupit mitte suhkrusiirupit. Umbes kümne liitri mahla kohta olen võtnud 1- 1,5 kg suhkrut.  Aga maitse oma jooki ja tee nagu sulle meeldib, võid ka magusama teha. Sega ja sulata, kuumuta ja keeda natuke. Kui soovid seda nestet talveks säilitada, pane steriilsetesse nõudesse. Suvejoogi põhjana seisab siirup külmikus ka niisama piisavalt kaua.

Nüüd on sul siis siirup, mida võid lisada tavalisse kraanivette või kui tahad olla eriti peen, siis osta poest gaseeritud lauavett ja nimeta seda vahutavat jooki limonaadiks. Lapsed on täiesti sillas. Viska särtsuks sisse paar sidruniviilu või mõned maasikad, natuke jääd ja ongi valminud jook nagu heleroosa unistus, mida kõrrega luristada. Siirupi ja vee vahekord võiks olla 1:3.

Head mässamist! See tasub ennast ära.