Altmõisa külalistemaja tundeline toidublogi

Vanaaegne jõulupasteet

Sedapuhku lugesin saadaolevaid retsepte ka, aga tegin ikka kõhutunde järgi. Ega seal mingit erilist trikki ei olnudki. Aga samas, ma ei saa kuidagi nõustuda arvamusega, et pasteeditegu on üks ülilihtne asi. Mina küll müterdasin ja vahustasin puulusikaga, nii et terve köögilaud oli pasteeti täis. Olin oma Kitchen Aid`i Altmõisasse vanasse majja maha jätnud ja tundsin end üsna nõutuna selle makasahunniku ees. Inimene muutub ikka  abituks, kui tal elekter juhtub ära olema.

Samas, ma tõesti mäletan, et hautatud maks tuleb kolm korda läbi hakklihamasina ajada ja puulusikaga tohutult kaua hõõruda. Tolmuks tuleb hõõruda, ütles ema ja seda kinnitas Eha samuti. Mis vahustaja! Puulusikaga tuleb hõõruda! Mul ei õnnestunud maksa tolmuks hõõruda. Panustaksin edaspidi ikkagi KitchenAid´ile ja aeglase kiirusega vahustamisele.

Selgituseks, et minu reis Läänemaalt Tartusse (ja vastupidi) näeb välja nii, et ühes kotis on KitchenAid ja teises korvis on kaks kassi. Vahustajat vajan ma kogu aeg ja Anna Regina ja Tomi kasside eest vastutan ma nagu vanaema sel ajal kui üks neist esimesena nimetutest viibib Taanimaal vabatahtlikuks ja teine valvab Eesti merepiiri. Seekord Tartus puudusid nii kassid kui vahustaja ja tundsin neist mõlemast valusat puudust.

Meil on sel nädalavahetusel Altmõisas üks grupp, kes soovib tervet jõululaua eelroamenüüd proovida. Seega jälle on sült teema. Tõesti, ma ei võta süldi keetmist enam isiklikult, aga siiski suure kirega. Ja järgmisel nädalavahetusel on pulm, kes tellis samuti sülti. Vist tõesti hakkavad jõulud tulema. Ja kuna vanas majas on nädalavahetusel talgud, siis saab ka neile sama hooga sülti-pasteeti keedetud ja räimerulli sidrunimarinaadis veeretatud. Vormsi lammast küpsetavad nad ise. Hei, asjaosalised, kuulsite, jah? Süüa saab! Nii et tulge kohale! Villule on kuuti vaja ja kanamaja seinad tahavad kohendamist :).

Sedasi siis, jälle Tartu turg. Ühtteist sain ka süldi alal targemaks, aga selle lisan joonealusena eelmisele postitusele. Eks kaege perra.

Kes Tartu turul käib, see teab Petjat Peipsiäärest kindlasti. Petjal on enamiku turulistega täiesti individuaalsed suhted. Tahtsin porgandit, kusjuures Petjal olid mullased porgandid, kõigil teistel kenasti läikima löödud, aga tema omad ma ostsin. Lisaks sain Petjalt väga head hapukapsast salatiks (supertoit, nagu me kõik teame), ja väga head magusat kaalikat. Kaalikat ei ole tarvis? Väga hea magus kaalikas! Ei ole tarvis, aga ostan siiski. Hiljem selgus, et oli siiski tarvis ka. Selgeltnägemine. Sibulatest suutsin ära vingerdada, sest vabandusena läks kirja, et mul juba kodus on Peipsiääre sibulad. A kus sa tead, et õiged sibulad on, küsis Petja. Praegu kasvatavad Stuttgartenit, samasugune lapik, aga on magus. Ei tea küll, minu sibul magus ei ole ja ajab hullusti nutma. Siis on õige, ütles Petja. Seega pasteet Peipsiääre sibulaga ja Petja porganditega.

Maksapasteet

1,2 kg maksa

200 g läbikasvanud sealiha

Natuke võid pruunistamiseks

400 g porgandeid

2 suurt sibulat

Soola ja musta pipart, loorberit

200 g toasooja võid

Riivitud muskaatpähklit

Veidi konjakit

Tükeldasin maksa ja läbikasvanud liha. Kasutasin seamaksa, aga kõik teised maksad pädevad samuti. Lihtsalt maitsed tulevad erinevad. Pruunistasin maksa ja liha kiiresti pannil ja panin haudepotti. Tükeldasin ka porgandid ja sibulad ja lisasin maksale. Lisasin nii palju kuuma vett, et maks oli kaetud. Jälgisin kogu valmistamise jooksul, et vesi ära ei aurustuks, hiljem on vaja vedelikku pasteedi konsistentsi timmimiseks. Soola lisasin enne keetmise lõppu. Hautasin maksa pliidil vaiksel tulel ja varsti pistsin poti ahju 190 kraadiga hauduma. Valmimise aeg umbes 1,5- 2 tundi.

Tõstsin maksa ja aedviljad haudevedelikust välja. Mina ajasin selle kraami tõepoolest kolm korda läbi hakklihamasina. Seejärel hõõrusin massi puulusikaga, kuni ära tüdinesin, aga tundus, et pole ikka veel piisavalt peen. Kuna mu KitchenAid on kodust ikka ära, siis panin hõõrutud pasteedimassi blenderisse ja piinasin seda masinat natuke. Päris hea tulemus sai. Lisasin õige konsistentsi saamiseks haudevedelikku ja toasooja võid. Lasin segu veelkord pliidil haudepotis keema, samal ajal hoolega segades. Maitsestasin lõplikult soola ja pipraga ja ei hoidnud kokku muskaatpähkliga. Viimasega soovitaks siiski pisut ettevaatlik olla, kui palju saab, läheb pasteet mõrkjakas. Muskaatpähklit tuleks muidugi pähkli küljest riivida või noaga kriipida. Kõige lõpus lisasin tubli sortsu konjakit. Kunagi varem olen ka Vana Tallinnat kasutanud, tulemuseks huvitavad maitsenüansid, mis muud. Polnud paha ei üks ega teine. Minu maksapasteedis on suhteliselt vähe sealiha, ma arvan, et või on samuti väga hea määrdeaine. DSC_1048 DSC_1050 DSC_1053 Valmis pasteet steriilsesse purki ja kaas peale. Schluss. Kiiresti jahutada ja külmikusse seisma. DSC_1078 Külalistemajas pakume pasteeti  röstitud kõrvitsasaial rosmariiniporgandipusaga. Tõeline tiimitöö, Ketlin tegi kõrvitsasaia, Ilona glasuuris porgandid ja pasteet sedapuhku minult.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: