Olen küll juba pea 20 aastat Tuuru külas toimetanud, aga ikka pakub elu üllatusi toredate ümberkaudsete inimeste näol.
Peaksin ehk naabrinaistest ühe eraldi jutu kirja panema. Polegi siin ümbruses maju ega midagi, aga vingeid naabrimutte on küllalt ja paistab, et neid tuleks nagu juurdegi. Kõik natuke nõiamoorid ka, või midagi sinnapoole.
Aga võtame järjest.
Lubasin eile kergemeelselt postitust Jana kohta. Tema looduskosmeetika raamatut esitletakse homme kl 16.00 meie majas, aga… vaadates suviseid pilte sellest, kuidas külalistemaja köögis asjatavad Jana juhtimise all meie suvetüdrukud vanast majast, healõhnalistes pilvedes ringi heljudes ja iseendale väega asju kokku segades, tahaks panna üles kõik need pildid ja öelda, et juttu lugege raamatust juurde. Ega ma paremini ikka ei kirjuta kui autor.
Et siis Looduskosmeetika, Jana Koel, kirjastus Hea Lugu, nõudke hästivarustatud raamatukauplustest!
Kuid väike arupidamine iseendaga ja otsus sündiski! Paar pilti blogisse ja ülejäänud Altmõisa külalistemaja FB-albumisse.
Ilusad noored inimesed ja väge täis suvised ürdid, õied, lilled.
Tunnistan, et sel päeval kokku keedetud kreemide ja šampoonidega ja kehakoorijatega olen toimetanud hilise sügiseni ja osaliselt kauemgi. Olen nendega üliväga rahule jäänud.
Pirtsaka šampoonitarvitajana ei kõlba mulle enamasti üks ja ei sobi teine.
Jana vaatas mulle kõigepealt otsa ja ütles, – see, see ja see. Ja siis lähedki, korvike käes nagu Punamütsikesel, aga ilma koogi ja mahlata, ja otsid oma taimi. Paras meditatsioon ja tunnetuse avardamine. See segu, mille ma oma käega maja ümbert kokku korjasin – lavendel, angervaks ja salvei, lõhnas šampoonipudelis lihtsalt hurmavalt. Kui ise poleks teinud, ei usukski.
Selle pilootprojektiga tahtsime lihtsalt proovida, kuidas meil see nõiaköök õnnestub. Õnnestus, alustasime kell kümme hommikul ja lõpetasime kuue paiku, tüdrukud läksid nii hasarti ja taimede ja lõhnade maailm ei lasknud enam lahti.
Kui Jana nõus on, saab ehk edaspidi ka meie maja külalistele looduskosmeetika valmistamist pakkuda.
Õnnelikud ja kaunid kreemisegajad olid Altmõisa suvised vabatahtlikud Reelika, Hanna, Marii, Triin, Anna, Saara.
Lisa kommentaar