Altmõisa külalistemaja tundeline toidublogi

Kanu me süüa ei kavatse. Küll aga mune. Tulevikus, mis ei ole enam kaugel. Umbes juulikuus.

Kui tagasi vaadata, siis ähvardavaid kanakujulisi rünkpilvi ajas silmapiirile üles juba mõnda aega. Muidugi püüdsin neid ignoreerida, arvates, et kui ma kanadele ei mõtle, siis neid ei ole olemas. Mis on mõnevõrra isegi tõsi, aga mitte piisavalt, ei maksa sellele loota.

Samaaegselt mõtlesid kanadele Ullo ja Sirley ja tegid salaja ettevalmistusi. Ullo luges kanafoorumeid ja mõtles ilusate kollaste rebudega munade peale. Sirley kiitis takka. Et tema tahab lapsepõlve meenutada.

Märtsis Lapimaal Kautokeino hõbedatöökojas sai asi minu jaoks otsustatud, ilma et ma midagi oleks teadnud mu selja taga sepistatavast vandenõust. Astusin ise lõksu, pahaaimamatult nagu lapsuke. Juuresolev kaunis pilt on Kautokeinos tehtud. Vitriinipoolega avaneb kanade elutuba näitusesaali, kus eksponeeritakse  lapi rahvusehteid ja muid ilusaid asju ja kus edevad näitusekülastajad endale peegli ees kohalike meistrite valmistatud ehteid kõrva ja kaela sätivad.

Kanatalitaja kutsus Sädeme, mu kümneaastase lapselapse kanade juurde sisse ja Säde võis neid silitada ja toita.

Kui ma koju tulles arvasin, et äkki võtaks mõned kanad ja paneks nad külalistele vaatamiseks ja rõõmustamiseks nähtavasse kohta välja, selgus, et tõudki olid juba väljavalitud.

Projekt „Linnuaed“ oli alanud ja peagi sai mõnest kanast kümme ja kümnest sai kakskümmend ja nii edasi. Annan teada, kui jõuame mingi lõpliku arvuni. Aga juba rääkis Sirley kuidas tal kodus kana ükskord haudus välja umbes kakskümmend tibu. Kas siin on mingi vihje peidus?

Praegu on meil kümme brahmatibu, karvaste jalgadega, julged ja intelligentsed, kasvavad sekunditega. Kui palju nendest kanu on, selgub hiljem. Tõehetk võib olla valus.

Esialgu elavad nad öösel vanas majas toas kastis, päeval kasvuhoones. Tulevad kutsumise peale. Nimesid veel ei tunne, aga eks nad ole noored ka, kolmenädalased.  Nimetatud on juba Aprikoos, Besee ja Mordor. Mängivad üksteisega, hüppavad ja lendavad. Sõid kasvuhoones ära Ullo permakultuuripeenra jaoks ettekasvatatud tubakataimed. Uskumatul armsad, kes siis lastega  seepärast pahandab.

Et endale kinnitada oma tõsiseid kavatsusi, võtsime kümme Äntu kanakasvanduse kana ka, need on umbes kolmekuused ja hakkavad juulis munele. Viis musta, viis pruuni kana.

Päeval elavad kasvuhoones viinapuu all, mis on praegu heleroosades lehepungades ja väga kaunis nagu lillesede. Kuna keegi nende kanade tõugu ei tea, siis nimetasime nad Läänemaa harilikeks põõsakanadeks. Arglikud, Sirley ütles, et nende hing on haavata saanud, mille üle ma küll ei imesta, olles näinud, kuidas neid kastist püüti ja müüdi. Siin aitab ainult teraapiline ja kannatlik lähenemine, et nende usaldus maailma vastu taastada.  Äkki peaks klassikalist muusikat ka laskma?

Ja see ei ole veel kõik. Järgmisel nädalal saabuvad munakana puškinskaja viis isendit, mustavalgetäpilised.Samuti helesinised ja mustad cochinid (kuus isendit), väga head haudujad, kollakaspruunid või kollased munad.Australorpid, mustad, kolm kana.

Auruacanad, kelle meespool on nagu miniaabitsakukk ja pisikesed kanad, kes munevad siniseid ja rohelisi mune. Neid kanu tahaks ka, aga praegu ei ole tellitud. „Mina enne ei usu, kui oma silmaga näen, et sinised ja rohelised munad on olemas,“ ütles Ullo.

Süvendatud võrguga ja pealt kaetud kanaaeda (rebased ja kanakullid) ehitatakse ja kanade maja on projekteerimisel. Ilmselt me seinasuurust klaasakent ei tee, selle puudumise kompenseerib uhke aed. Reelika tahtis kanadele roosat rõdudega maja. (Selle koha peal tahaksin meenutada Barbie`t ja Keni, mis on ju tõesti sobivad nimed kanadele.)

Ullo on ainuke, kelle reaktsioon on piisavalt kiire, et põõsaskanad õhtuti kasvuhoonest üle sibulapealsete hüpeldes kinni püüda ja kasti magama pista. Ma ei usu, et ta kaua viitsib seda teha, seega võib loota ehitustööde ennaktempot. Maja sarikapeost teatame kohalikus ajalehes ja esimese muna puhul korraldame ilutulestiku.

Kes munakoogi retsepti ootas, peab veel veidi ootama.

Mitte ainult elavat tuld, voolavat vett ja Facebook`i, vaid ka siblivaid kanu võib lõpmatuseni vaadata.

Lisa kommentaar

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s

Sildipilv

%d bloggers like this: